Kristjan Mändmaa
Kristjan õppis graafikat ja raamatukujundust kunstiakadeemias ning täiendas end graafilise disaini vallas Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis.
2003–2011 töötas ta Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini õppejõuna, 2009–2013 aga TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusvahelise magistriõppekava „Virtuaalkeskkondade loomine ja arendus“ programmijuhina.
2011–2016, Viljandi Kunstikooli direktorina, tegeles Kristjan muuhulgas ka disainiõppe toomisega alg- ja põhikooli tasemele. Koos Eesti Kunstikoolide Liiduga käivitati üle-Eestiline laste ja noorte disainikonkurss NODI.
Alates 2016. aasta sügisest töötab Kristjan Mändmaa taas Eesti Kunstiakadeemias, kus juhib disainiteaduskonda ning on ametis disainikõrghariduse kaasajastamisega.

Quo vadis, disainiharidus?
„Disain“ on omamoodi võlusõna, mis lubab kõikvõimalikele probleemidele lahendust, kui see sõna ainult valjusti välja öelda ja oma ettevõtmistele külge kleepida. Tundub, et maailmast saaks parem paik, kui disaini hakataks õpetama juba maast madalast, hiljemalt lasteaiast alates. Samas, väga paljud tegusad inimesed, kes täna disaineriametit peavad, ei ole disaini kunagi koolis õppinud. Tagatipuks kostab süngeid ennustusi, et õige pea võtab tehisintellekt üle ka disaineri töö. Milleks meile siis disainiharidus, eriti kõrgharidus? Ja ometi avatakse Eestis ja mujal üha uusi disainiõppekavasid, disain on leidnud tee nii äri- kui tehnikakoolidesse. Kuhu oleme teel?